Soomele kollane kaart
Agentuur Fitch kinnitas Soome reitingu tipptasemel AAA, kuid muutis väljavaate negatiivseks
Agentuur kärpis Soome SKP prognoosi tänavu 0,3%-le ja tuleval aastal 1%-le, kolm eelnenud aastat on SKP kahanenud
Soome rikub tänavu taas euroala eelarvedefitsiidi normi, mis jääb 3,1% tasemele SKPst (lubatud 3% asemel)
Üle euroalal lubatud piiri (60% SKPst) on ka Soome riigi võlatase, mis Fitchi prognoosi järgi jõuab tipust läbi 2020. a 69% tasemel SKPst
Reitinguagentuur S&P jättis Soome tippreitingust ilma juba aasta tagasi
Äsja hindas Soome majanduse seisu ka IMF, mille peamised soovitused on:
Muuta palgakokkulepped paindlikumaks (rohkem ettevõtete tasandile)
Ergutada inimesi tööturule (sh töötuabirahade vähendamisega)
Lisada tööjõu liikuvust (rohkem taskukohaseid elamispindu)
Suurem panus innovatsioonile
Avaliku sektori efektiivsuse tõstmine
Euroala kasinus- ja kärpepoliitika tuntud kriitik selgitas, et sissetulekute kärpimine õõnestab nõudlust. See on paraja riski võtmine, kui loodetakse, et eksport jõuab enne vedama hakata kui siseturg ära kukub. Stiglitzi sõnul on euroala riikidest palgakärbete järel vaid Hispaanias eksport elu sisse saanud. Üldjuhul nn sisemine devalveerimine professori väitel ei toimi. „Tõenäolisem lõpptulemus on kogu majanduse nõrgenemine,“ hoiatas ta.
Probleem on nõudluse poolel
Stiglitzi väide on, et praegune suurim probleem on vähene nõudlus. Kui minna palkade kärpimise teed, siis väheneb nõudlus veelgi, kasvatades tööpuudust. Nii soovitab nobelist Soome riigil praegu hoopis laenu juurde võtta, et investeerida infrastruktuuri ja inimestesse ning tõsta majanduse kasvupotentsiaali. „See on täiesti vale,“ tõrjus Stiglitz väite, et võlakoorma kasvatamine oleks tulevate põlvede suhtes vastutustundetu. „Röövite lastelt, kui te ei tee tasuta rahaga mõistlikke investeeringuid. Noorte tulevikulootuse purustamisel on poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Riigi valitsus nõrgestab Soome tulevikku.“
Nobelist rõhutas, et tööealise elanikkonna kahanemise tingimustes – nagu see Soomes on – tuleb investeerida majanduse kasvupotentsiaali suurendamiseks, mitte suurendada tööpuudust.
Ta ei jätnud märkimata, et osad Soome probleemid johtuvad
euroala liikmeks olekust. Ja kui euroala ennast reformida ei suuda, pole Soomel patt mõelda ka rahaliidust lahkumisele. Sellisel juhul – kui reformida ei suudeta – tuleks Stiglitzi arvates kogu rahaliidu projekt „maha matta“, et päästa Euroopa projekt.
Pall ametiühingute poolel
Nii radikaalsetel teemadel Soome praegu siiski ei aruta. Reedese streigi järel on pall taas ametiühingute poolel, kellelt peaminister Juha Sipilä on ikka veel valmis valitsuse sunnimeetmetele alternatiivseid ettepanekuid arutama, mis tööjõukulusid 5% alla tooks. Streigiti ju reedel eelkõige selle vastu, et valitsus palgakõnelustesse ei sekkuks ega ise piiranguid seaks.
Aega on ametiühingutel kuu lõpuni, kuna kolmapäevaks pagulaste teemal kokku kutsutud Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorraline tippkohtumine lükkas kärpekava arutamise Soome parlamendis edasi. Täna arutabki Soome Ametiühingute Keskliit (SAK), kuidas edasi. Osad ametiühingud (Akava, STTK) oleksid valmis kokku panema alternatiivsed ettepanekud, mis oleks parem lahendus, kuna ametiühingutel on palju rohkem võimalusi kärbete hajutamiseks. Praegu saavad sektorid, kus on palju nädalavahetuse tööd (kaubandus, tervishoid, vahetustega tööstus), proportsionaalselt enam pihta.